PÜHAJÄRVE LASTEAED HELLENURME VESIVESKIS
PÜHAJÄRVE LASTEAED HELLENURME VESIVESKIS
Selle veerandi viimasel päeval külastas Pühajärve lasteaia liitrühm Hellenurme vesiveskit, mis on ainus töötav vesiveski Eestis. Veskiemand Mae Juske lahkel juhatusel jalutasime pea 150-aastase vesiveski ümber ja kuulasime vee rahustavat kohinat. Perenaise enda sõnutsi käib ta kose kohal iga päev närve rahustamas, suvel on tal aga tasuta spa koos massaažiga omastkäest võtta. Edasi suundusime leivakotta, kus leivaahi mõnusalt soojaks köetud ja leivaastja pisikesi leivategijaid ootamas. Kahe kivi vahel jahvatatud jäme ja tume rukkijahu, juuretis, vesi ja sool – rohkem komponente me ei vajanud. Meie leivataigna segas ja sõtkus õpetaja Taivi Rästas. Väärikalt tegi ta taignale ka ristimärgi, mis nii tegijat kui sööjaid kaitseb. Nüüd võis iga laps vormida omale väikese kakukese ja kaunistada selle omatahtsi. Peaasi, et igaüks hiljem ahjus võetud leivakese ära tunneks. Seejärel pani veskiemand Mae kakukesed 100-aastase leivalabidaga otse ahju põrandale küpsema. Siis oli aega teha veskis väike ringkäik. Veskis kohtasime sõbralikku ja muhedat möldrit – endist matemaatikaõpetajat, kes meid kähku kokku loendas ja kiirelt arvutas, millise arvuga jagub. Aga arvutamisoskust on möldritel vaja läinud kõik see 150 ja rohkem aastat. Kui vanasti tuli veskile üks talumees neljakümne viljakotiga, siis tänapäeval saabub 40 turisti, kaasas 1 kott leivavilja, et oma silmaga näha, kuidas looduse jõud vesiveski tööle paneb ja vilja ära jahvatab. Saime meiegi tunda, kuidas vana vesiveski rappub, hammasrattad ja rihmad nagisevad, kui vesi turbiini käivitab. Iga laps sai püüda viljateri või püüli otse peopeale ja maitsta nii rukist kui nisu. „Kas meie leivakesed ahjus ära ei kõrbe?“ küsis Jaarek, kellele meenusid järsku ahju pandud leivad. „Kõik on kontrolli all,“ rahustab veskiemand. Tagasi leivakotta jõudes tundsime leiva lõhna – meie kakukesed olid valmis. Jäi soovida vaid „Jätku leiba!“
