MIDA ÕPPISID PÜHAJÄRVE KOOLI ÕPETAJAD SÜGISVAHEAJAL 20.-24.oktoobril olid meie kooli õpetajad õpihimulised ning kasutasid erinevaid võimalusi enesetäiendamiseks. Kehalise kasvatuse õpetaja Janika osales infopäeval “Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides” (loe allpool). Inglise keele õpetaja Lembi käis TÜ eetikakeskuses koolitusel “Hea kool kui kiusamisvaba kool” (loe allpool ja vaata esitlust). Kooli direktor Miia sai osa Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT sügiskonverentsist “Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine” (loe allpool). Algklasside õpetajad osalesid mitmel koolitusel – õpetajad Maie, Krista, Anneli ja Aili olid Otepääl keeleõppekoolitusel (loe allpool) ning õpetajad Krista ja Anneli koolitusel “Loodusõpetuse õpetamisest I ja II kooliastmes” (loe allpool). Ühiselt oldi koos oma koolis metoodilisel seminaril – täideti motivatsiooniküsitlus, kuulati ja jagati mõtteid koolitustelt, peeti nõu 5.klassi lõimingu arendamise üle, tuletati meelde Picasa võimalusi fotode töötlemisel ning õpiti internetti fotosid üles laadima (google+ või drive).  “Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides” Osalesin 20.10.14 Tartus, AHHAA keskuses aset leidnud projekti „Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides“ uuringu tulemusi tutvustaval infopäeval. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse eestvedamisel viidi kolme aasta jooksul Eesti 52 üldhariduskoolis läbi mitmeosaline uuring, milles keskenduti kuuendate klasside õpilaste tervisekäitumisele (näiteks kehaline aktiivsus ja toitumine, liiklus-, tule- ja veeohutus, uimastavate ainete proovimine ja tarvitamine ning seksuaalkäitumine) ja riskikäitumist mõjutavatele isiklikele, sotsiaalsetele ja keskkondlikele teguritele, aga ka sellele, kuidas koolid on korraldanud tervisedendusega seotud tegevused. Infopäevadel tutvustati uuringu esmaseid tulemusi ning nende baasil välja töötatud soovitusi koolidele. Muuhulgas käsitleti seda, kas ja milliseid erinevusi esineb maa- ja linnakoolide või eesti- ja venekeelsete koolide õpilaste tervisekäitumises ning kas on erinevusi poiste ja tüdrukute tervisekäitumises. Lisaks arutati, kas tervisedenduslike koolide võrgustikus osalevate koolide õpilaste tervisekäitumine erineb võrgustikus mitteosalevate koolide õpilaste käitumisest. Arutelude käigus mõtestati ühiselt saadud tulemusi ja anti osalejatele võimaluse jagada häid kogemusi tervisedendusliku koolielu korraldamisel. TerVEKool projekti eesmärk – uuringu eesmärgiks on kaardistada hetkeolukord 6. klassi õpilaste tervisekäitumises ja koolides läbiviidavates tervisedenduslikes tegevustes. Just selleks vanuseks on välja kujunemas ja juurdumas tervisekäitumuslikud harjumused, kuid selles eas on noored väga vastuvõtlikud nii halbadele kui ka headele teguritele. Uuringuga selgitatakse välja õpilaste erinevate tervise ja ohutuse valdkonna riskikäitumist mõjutavad tegurid, millele oleks efektiivsuse tõstmiseks koolis vaja enam tähelepanu pöörata. Töö tulemusena valmivad hindamisvahendid, mis võimaldavad ka edaspidi hinnata koolides tehtavaid tervisedenduslikke tegevusi ja nende tulemuslikkust ühelt poolt iga riskikäitumise osas eraldi, aga teiselt poolt ka õpilaste ja kooli tasandil tervikuna. Uurimuse käigus leitud teadmised võimaldavad välja töötada efektiivsemaid meetodeid laste tervise- ja ohutu käitumise mõjutamiseks. Loe rohkem siit. Janika Kilk “Hea kool kui kiusamisvaba kool” Tutvustati konkursi “Hea kooli rajaleidja” tingimusi, sellel aastal keskendutakse koolikiusamisele. Anti näpunäiteid koolide eneseanalüüsi teostamiseks (keskenduda vaid ühele valdkonnale), räägiti kiusamisest (põhimõtted, ennetamine, kuidas sekkuda) ja rõhutati, et koolil peaks kindlasti olema välja töötatud samm-sammuline plaan kiusamisega toime tulemiseks, samuti selle ennetamiseks. Mulle tundus, et meil selles vallas veel tegemist küllalt. Eelmise aasta Väärtuskasvatuse koolid, Tabivere Põhikool ja Peetri Lasteaed-Põhikool, tutvustasid oma töökorraldust ja tegemisi väärtuskasvatuse koha pealt. Kuulsime palju vahvaid ideid, mida ka ise võiks järgida. Oli kasulik koolitus. Lembi Oja IKT sügiskonverents “Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine” Osalesin rühmas “Digiajastu koolijuhid”, kus tutvustasid IKT arengut oma koolis Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogid. Sain teada, et koolide algklassides on 1 kord nädalas ainekeskne arvutitund. 5.klassis on arvutitund, kus tutvustatakse termineid ja valmistatakse õpilasi ette uurimistööks. IKT lõiming ainekavades. Robootikatund. 6.klassis e-Raamat. 7.klassis esitlused. Koolielu kajastamine, tegevuse planeerimisokuse kujundamine ja vastutuse võtmine. Riik püüab leida vahendid, et IKTvahendid jõuaksid kõikidesse koolidesse. Osalesin töötoas “Parimad näited IKT vahendite kasutamisel õppetöös”. Vaata ettekandeid HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt. Konkurss “Täna samm, homme teine 2014”. Mulle meeldis informaatika tund 5.klassis. Sõnum õpetajatele – nutivahendeid me vältida ei suuda, aga millised teed on nende kasutamiseks õppetundides? Huvitav väljakutse õpetajatele ja kindlasti huvipakkuv õpilastele. Miia Pallase

MIDA ÕPPISID PÜHAJÄRVE KOOLI ÕPETAJAD SÜGISVAHEAJAL

20.-24.oktoobril olid meie kooli õpetajad õpihimulised ning kasutasid erinevaid võimalusi enesetäiendamiseks. Kehalise kasvatuse õpetaja Janika osales infopäeval “Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides” (loe allpool). Inglise keele õpetaja Lembi käis TÜ eetikakeskuses koolitusel “Hea kool kui kiusamisvaba kool” (loe allpool ja vaata esitlust). Kooli direktor Miia sai osa Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT sügiskonverentsist “Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine” (loe allpool). Algklasside õpetajad osalesid mitmel koolitusel – õpetajad Maie, Krista, Anneli ja Aili olid Otepääl keeleõppekoolitusel (loe allpool) ning õpetajad Krista ja Anneli koolitusel “Loodusõpetuse õpetamisest I ja II kooliastmes” (loe allpool). Ühiselt oldi koos oma koolis metoodilisel seminaril – täideti motivatsiooniküsitlus, kuulati ja jagati mõtteid koolitustelt, peeti nõu 5.klassi lõimingu arendamise üle, tuletati meelde Picasa võimalusi fotode töötlemisel ning õpiti internetti fotosid üles laadima (google+ või drive). 

“Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides”
Osalesin 20.10.14 Tartus, AHHAA keskuses aset leidnud projekti „Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides“ uuringu tulemusi tutvustaval infopäeval.
Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse eestvedamisel viidi kolme aasta jooksul Eesti 52 üldhariduskoolis läbi mitmeosaline uuring, milles keskenduti kuuendate klasside õpilaste tervisekäitumisele (näiteks kehaline aktiivsus ja toitumine, liiklus-, tule- ja veeohutus, uimastavate ainete proovimine ja tarvitamine ning seksuaalkäitumine) ja riskikäitumist mõjutavatele isiklikele, sotsiaalsetele ja keskkondlikele teguritele, aga ka sellele, kuidas koolid on korraldanud tervisedendusega seotud tegevused.
Infopäevadel tutvustati uuringu esmaseid tulemusi ning nende baasil välja töötatud soovitusi koolidele. Muuhulgas käsitleti seda, kas ja milliseid erinevusi esineb maa- ja linnakoolide või eesti- ja venekeelsete koolide õpilaste tervisekäitumises ning kas on erinevusi poiste ja tüdrukute tervisekäitumises. Lisaks arutati, kas tervisedenduslike koolide võrgustikus osalevate koolide õpilaste tervisekäitumine erineb võrgustikus mitteosalevate koolide õpilaste käitumisest. Arutelude käigus mõtestati ühiselt saadud tulemusi ja anti osalejatele võimaluse jagada häid kogemusi tervisedendusliku koolielu korraldamisel.
TerVEKool projekti eesmärk – uuringu eesmärgiks on kaardistada hetkeolukord 6. klassi õpilaste tervisekäitumises ja koolides läbiviidavates tervisedenduslikes tegevustes. Just selleks vanuseks on välja kujunemas ja juurdumas tervisekäitumuslikud harjumused, kuid selles eas on noored väga vastuvõtlikud nii halbadele kui ka headele teguritele. Uuringuga selgitatakse välja õpilaste erinevate tervise ja ohutuse valdkonna riskikäitumist mõjutavad tegurid, millele oleks efektiivsuse tõstmiseks koolis vaja enam tähelepanu pöörata. Töö tulemusena valmivad hindamisvahendid, mis võimaldavad ka edaspidi hinnata koolides tehtavaid tervisedenduslikke tegevusi ja nende tulemuslikkust ühelt poolt iga riskikäitumise osas eraldi, aga teiselt poolt ka õpilaste ja kooli tasandil tervikuna. Uurimuse käigus leitud teadmised võimaldavad välja töötada efektiivsemaid meetodeid laste tervise- ja ohutu käitumise mõjutamiseks. Loe rohkem siit.
Janika Kilk

“Hea kool kui kiusamisvaba kool”
Tutvustati konkursi “Hea kooli rajaleidja” tingimusi, sellel aastal keskendutakse koolikiusamisele. Anti näpunäiteid koolide eneseanalüüsi teostamiseks (keskenduda vaid ühele valdkonnale), räägiti kiusamisest (põhimõtted, ennetamine, kuidas sekkuda) ja rõhutati, et koolil peaks kindlasti olema välja töötatud samm-sammuline plaan kiusamisega toime tulemiseks, samuti selle ennetamiseks. Mulle tundus, et meil selles vallas veel tegemist küllalt. Eelmise aasta Väärtuskasvatuse koolid, Tabivere Põhikool ja Peetri Lasteaed-Põhikool, tutvustasid oma töökorraldust ja tegemisi väärtuskasvatuse koha pealt. Kuulsime palju vahvaid ideid, mida ka ise võiks järgida. Oli kasulik koolitus.
Lembi Oja

IKT sügiskonverents “Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine”
Osalesin rühmas “Digiajastu koolijuhid”, kus tutvustasid IKT arengut oma koolis Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogid. Sain teada, et koolide algklassides on 1 kord nädalas ainekeskne arvutitund.
5.klassis on arvutitund, kus tutvustatakse termineid ja valmistatakse õpilasi ette uurimistööks. IKT lõiming ainekavades. Robootikatund.
6.klassis e-Raamat.
7.klassis esitlused. Koolielu kajastamine, tegevuse planeerimisokuse kujundamine ja vastutuse võtmine.
Riik püüab leida vahendid, et IKTvahendid jõuaksid kõikidesse koolidesse.
Osalesin töötoas “Parimad näited IKT vahendite kasutamisel õppetöös”.
Vaata ettekandeid HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt. Konkurss “Täna samm, homme teine 2014”. Mulle meeldis informaatika tund 5.klassis.
Sõnum õpetajatele – nutivahendeid me vältida ei suuda, aga millised teed on nende kasutamiseks õppetundides? Huvitav väljakutse õpetajatele ja kindlasti huvipakkuv õpilastele.
Miia Pallase

“Erinevaid võtteid eesti keele õpetamiseks”
Ideid jagasid Tartu Kommertskooli õpetajad Taimi Ruusmäe ja Anne Orav. Erinevaid mänge, metoodilisi näpunäiteid ja võtteid tuli nagu “Vändrast saelaudu”. Kindlasti tahan järele proovida võtte – muusika kasutamine jutukese kirjutamisel.
Anneli Teder
Koolitajad olid Tartu Kivilinna Koolist. Koolitus oli väga intensiivne ja nõudis head kuulamisoskust. Materjale tunni mitmekesistamiseks jätkub nüüd tükiks ajaks.
Krista Sumberg

“Loodusõpetuse õpetamisest I ja II kooliastmes” 
Tutvusime Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Tuuli Koitjärve tööga. Õpetaja Tuuli jagas e-õppematerjale, töölehti, viiteid kasulikele linkidele Internetis. Tema materjalid pakuvad võimalusi lõiminguteks; rõhuasetus on loovuse arendamisel. Tähelepanu all on kuulamisoskuse arendamine loodushäälte, ettelugemise, video vaatamiste kaudu.
Olen siiralt rõõmus, et meie hulgas on nii pühendunuid koolmeistreid nagu on õpetaja Tuuli.
Anneli Teder