LIIKUMISFOORUM
LIIKUMISFOORUM
Osalesin 18. veebruaril Teaduskeskuses AHHAA Liikumisfoorumil, mille korraldajad olid Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskond, Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile. Avasõnad said professor Priit Kaasik (TÜ KKT dekaan) ning Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, kes mõlemad toonitasid tõsiasja, et Eesti laste kehaline aktiivsus langeb ning selleks, et seda peatada, tuleb teha muudatusi. Asi ei olegi niivõrd laste aktiivsuse tõstmises, asi on hullem: vaja on leida lahendus, kuidas peatada laste aktiivsuse langus.
Uuringud näitavad, et Eesti laste kehaline aktiivsus aina langeb. Tervise Arengu Instituudi (TAI) osalusel läbi viidud uuringust selgus, et enamik Euroopa, sh Eesti lastest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed. Rahvusvaheliste soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas. Eestis on tervise säilitamiseks optimaalsel määral aktiivsed vaid 13% 2-10-aastastest tüdrukutest ning 27% poistest.
Varasemast on teada, et istudes veedetud aeg suureneb Eesti lastel ka peale 10. eluaastat, mõõdukat kuni tugevat aktiivsust jääb kooliealistel lastel iga aastaga vähemaks. Samuti on nädalavahetustel aktiivsus enamasti väiksem kui tööpäevadel.
Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks: see mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisust, samuti aitab üle saada stressist.
Toon alljärgnevalt ära mõningad omapoolsed tähelepanekud erinevate ettekannete puhul:
Eesti laste kehaline aktiivsus
Soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas! NB! Ükski ravim ei asenda kehalist aktiivust, kehaline aktiivsus aga võib asendada nii mõnegi ravimi.
Aktiivne laps = tark laps?!
Ettekande jooksul selgus, et sinna vahele võib võrdusmärgi panna küll. Uuringutest on selgunud, et üldiselt on aktiivne laps kõrgema enesehinnanguga, tal on vähem stressi, ta on parema keskendumisvõimega ja parema õpiedukusega. Ettekande tegija tõi välja mõned levinumad ingliskeelsed väljendid, iseloomustamaks liikumisega seonduvat: use it or lose it! Ehk et kui sa oma lihaseid ei kasuta, siis sa n-ö kaotad nad.
Uus laste spordiala – liikumine.
Ettekandja rääkis oma kogemustest ning sellest, kui oluline on õpetaja-treeneri isiklik eeskuju (teeb tunnis kaasa, et motiveerida õpilasi kaasa tegema), aga ka vanemate-/koolipoolne panus, et luua võimalusi füüsiliseks tegevuseks.
Kehaline kasvatus koolis — mis on hästi, mis halvasti?
Mis vajaks muutmist?
1.Rohkem peaks olema kehalise kasvatuse tunde. Kõiki õpilasi kaasavad, motiveerivad kehalise kasvatuse tunnid 5 päeval nädalas! Vähemasti 1.-4. klassini luua baas, mis ehk hiljem tagab selle, et laps on aktiivne.
2.Lasteaias peaks kindlasti olema erialase haridusega liikumisõpetajad.
3.Õpilastel on madal motivatsioon kehaliseks tegevuseks (ei tajuta, et see, mida tehakse, on nende enda tervise heaks ja jaoks — terves kehas terve vaim). Motiveeritust mõjutavad füüsiline keskkond (ei ole piisavalt vahendeid) ja sotsiaalne keskkond (lastevanemate teadlikkus). Tuleb koolitada lastevanemaid: tervis ja sport, milleks on liikumine hea jne. Lapsevanem aitab kodus õppida erinevaid aineid. Õhtul aitab ta näiteks lapsel õppida matemaatikat, oleks hea, kui aitaks kaasa ka lapse aktiivsusele — et nad läheksid koos jalutama vms. Juhtub ka, et lapsevanemad annavad liiga kergekäeliselt vabastuse kehalise kasvatuse tunnist, see oleks nagu lapse tervise hooletusse jätmine.
4.Võistlemist palju, koostööd vähe.
5.Hindamissüsteem ühtlasemaks.
6.Puudub järjepidev õpetaja tööd toetav õppemetoodiliste materjalide väljatöötamine, uute spordialade sissetoomine kooli.
7.Ei ole piisavalt võimalusi osaleda koolitustel.
Laste vähese kehalise aktiivsuse tagajärjed perearsti pilgu läbi
Varasem liikumisalane aktiivsus on seotud hilisema väiksema haigestumisega näiteks diabeeti, südame-veresoonkonnahaigustesse jne.
Korrapärase piisava füüsilise aktiivsuse korral langeb vererõhk, kolesterool ja veresuhkur, suureneb luutihedus, tõuseb rahulolu oma keha väljanägemisega, paraneb unekvaliteet ja hingamisteede funktsionaalne seisund.
Visiidid perearsti juurde on seotud järgmiste probleemidega: rasvumine, küfoos, skolioos, seljavalud, kõhu ja vaagna piirkonna valud (istuv eluviis).
Miks ja millised muutused on toimunud Rootsi koolide kehalises kasvatuses
IL (Rootsi kehalise kasvatuse õpetajate üleriigiline ühing, 1884) töötab visiooni poole, et Rootsi õpilased oleksid Euroopa terveimad. Selleks, et sinna jõuda, tuleb õpilastele anda hea spordi- ja tervisealane haridus. 2011. aastal tehti Rootsi koolisüsteem ümber. Iga aine töötas oma ainekava ümber. Töö oli avalik, kõik said osaleda, õpetajad, eksperdid võisid sõna sekka öelda.
Õpilane õpib oma keha harima, õpib seda, mida teha, kuidas teha, miks teha, kellele ta seda kõike teeb, seejuures analüüsib ennast, mis tasemel ta on. Õpetajast sai mentor, abistaja, toetaja.
Ühesõnaga, Rootsi riik tellis, maksis, tänu millele õnnestus läbi teha suur muutus koolisüsteemis ning nüüd siis loodetakse saada Euroopa terveimateks.
Foorum lõppes diskussiooni ja kokkuvõtete tegemisega: kuidas edasi, kuidas kehalise aktiivsuse langust Eestis peatada.
Sekkuda tuleb kooli tasandil (sellesse on kaasatud ka teised tasandid: riik, vanemad).
Lahendused:
kooli õppekava ja –korralduse arendamine;
kooli personali kaasamine;
tervist edendav liikumisõpetus;
liikumise valikained;
õuevahetunnid/vahetunnid aktiivsemaks;
tunnid aktiivsemaks, näiteks tunni läbi viimine püsti olles, pallidel istudes, vahepeal püstitõusmised ning virgutusharjutuste tegemine;
aktiivne transport (leppida kokku, et terve koolitee ei sõidetaks, vaid liiguks ise ka);
liikumistreener (ei ole võistluslik);
tuleb korraldada õppepäevi kõigile, et suurendada teadlikkust: milline on meie seis
Janika Kilk
