MEEDIANÄDAL LASTEAIAS
MEEDIANÄDAL LASTEAIAS
Televisioon, raadio, Internet, mobiiltelefonid, reklaamid, arvutid, iPodid, ajalehed, ajakirjad jms on muutunud osaks igapäevasest tegevus- ja õpikeskkonnast.
Meediast on saanud igapäevane kaaslane, õpetaja, sotsialiseerija, lõbustaja ja eeskuju. Koolimineku ajaks on lastest saanud mitmekülgsed meediakasutajad, seda nii suhtlemiseks, meelelahutuseks kui ka teadmiste omandamiseks. Meedia mõjutab laste mängu, vestlusteemasid ja suhteid. Lapse teadmised maailmast ning enamik kogemusi on meedia vahendatud, mis tähendab, et meedia loob suures osas lapse maailma. Ta peab õppima eristama tõelisust väljamõeldisest, tulema toime vastuolulise informatsiooniga, mõistma ja tõlgendama meediast nähtut jne. Siin muutub oluliseks täiskasvanu juhendatud meediakasvatus. Meediakasvatuse võtmemeetodiks on ühised arutelud lastega, mille käigus analüüsitakse ja tõlgendatakse kogemusi ning meedia uurimise käigus saadud tähelepanekuid.
7.-11.märtsini toimus lasteaias meedianädal, kus uurisime ümbritsevat keskkonda meedia kaudu ja meediavahendite abil (ajakirjandus, tehnilised vahendid jms). Tutvusime erinevate meedia väljendusvahenditega (heli, pilt, tekst jms). Koos lastega toimus meediasõnumite tõlgendamine, loomine, eneseväljendamine meediavahendite abil ning tehniliste vahenditega tutvumine.
Esmaspäeval tutvusime meedia ühe liigi-televisiooniga. Koostasime mõistekaardi “Mis on televiisor ?” Laste arvates on televiisor selline asi, kust saab saateid vaadata, kust näidatakse pilti ja kus pilt liigub. Tutvusime televisiooni programmi ja saatekavaga. Lapsed nimetasid saateid, mida vaadatakse koos perega ja mida lapsed üksi vaatavad. Tegime ise televiisori ja lõime televisiooni programmi. Marili ja Astrid tegid multifilmi Põrsas Pepast. Õpetaja Taivi luges reklaame. Loreida ja Blanka tegid multifilmi Ponimaast. Kristofer edastas ilmateate. Õpetaja Kaili luges uudiseid. Arutlesime, mis on uudis, kes on tegelased, mis toimus, kus, miks ja millal tegevus toimus. Rääkisime ka ise uudist edasi ja kuulasime, mis lugu lõpuks sai!? Arutlesime, kas meedias nähtu on tõsi või vale ja mille alusel seda järeldada (multifilmid, filmid). Kes on nähtus/kuuldus hea ja kes paha ning kas tehtud otsused olid õiged või valed. Iga laps kujundas omale televiisori.
Teisipäeval tutvusime ühe meedialiigi-arvutiga. Mis on arvuti? Sellest käis rääkimas Sanna isa Taavi. Tal oli kaasas üks vana arvuti ja ta rääkis, millised nägid välja päris esimesed arvutid, millest koosneb arvuti ja mis on arvutil kõige tähtsam. Saime teada, mida on vaja, et arvuti töötaks ja kuidas arvutiga ümber käia. Taavi näitas, milliseid arvuteid on tänapäeval, mida arvutiga teha saab ja milleks neid kasutatakse. Lapsed ütlesid, et nemad kasutavad arvutit mängimiseks ja emad-isad töötamiseks. Nägime, kuidas arvutiga joonistada, muusikat kuulata, videot vaadata jms. Lõpetuseks arutleti, kas arvuti on hea või halb, abiline või ajaraiskaja? Kui teoreetilised teadmised arvutist olid omandatud, said lapsed näidata praktilisi oskusi. Iga laps valmistas omale kommikarbist arvuti.
Kolmapäeval rääkis meile mobiiltelefonist Lenna Mari ja Minna Mari isa Peeter. Selleks läksime kooli keemia ja füüsika klassi. Peeter on loodusõpetuse, keemia, füüsika ja informaatika õpetaja. Saime teada, mis on füüsika ning et teadmised tulevad ise proovides. Arutlesime, mis on elekter ja mängisime, kuidas elekter liigub. Õpetaja Peeter näitas ja rääkis, kuidas mobiiltelefon töötab, kõne liigub ning telefon laineid välja saadab. Saime teada, milleks mobiiltelefoni vaja on ja mida telefoniga teha saab. Arutlesime, miks metsas olles on telefoni vaja, mida teha kui oled eksinud ja miks peab telefon laetud olema. Päeva lõpuks valmistas iga laps omale mobiiltelefoni.
Neljapäeval tutvusime trükimeediaga (ajalehed, ajakirjad, raamatud). Arutlesime lastega, mille poolest erinevad ajalehed ja ajakirjad, kellele need on: lastele, loomasõpradele, peredele, tehnikahuvilistele, põllumeestele jne. Arutlesime, millest räägivad pildid ajakirjades ja mida nende piltidega meile öelda tahetakse. Vaatlesime ja uurisime ajakirjades-ajalehtedes erinevaid tekste (kuulutus, reklaam, artikkel, koomiks, karikatuur, ristsõna jms). Lugesime lastele artiklite pealkirju ning palusime lastel mõistatada, millest võiks artiklis juttu olla. Uurisime koos lastega ajalehtedest ja ajakirjadest kuulutusi. Millest need räägivad? Mida seal kirjutatakse? Vaatlesime koomikseid ja pilte, kus on tegemist agressiivse käitumisega, uurisime tegelaste näoilmeid. Arutlesime, et päriselt ei tohi üksteisele haiget teha. Lapsed rääkisid, milliseid ajalehti või ajakirju kodus on ja loetakse. Nüüd oli võimalus lastel ise meediat luua ja ajaleht koostada.
Nädala kokkuvõtteks toimus meediaalane viktoriin. Lapsed pidid nimetama, kust me saame uudiseid, lahendama tähesõja ülesannet, teadma, millist meediavahendit saab ainult kuulata. Veel kuulama uudist ja vastama selle põhjal küsimustele, nimetama laste ajakirju ja leidma saatekavast lastesaateid.
Mis teeb sellise nädala meediakasvatuseks?
– Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas).
– Arenevad kognitiivsed, motoorsed ja tehnilised oskused.
– Laps loob oma isiklikku meediakultuuri.
– Laps saab end ise loominguliselt väljendada.
Tarkus tuleb tasapisi!
Õpetaja Taivi
