NOORKOTKAD JA KODUTÜTRED LÄTIS
ESIMENE PÄEV
1. novembril läksime Lätti koos kodutütardega ja noorkotkastega: Sten Brett, Silver Ostrat, Ander Alliksaar ja Siim-Kristjan Kutsar. Valga staabist sõitsime edasi Valka. Meid võeti vastu kell 17:30 ning toimus registreerimine. Esimene tegevus algas kell 19:00, näidati Eesti ja Läti presentatsioone. Meie riik oli esindatud video ning tervituskõnega. Hiljem jagati meid segatiimideks. Rühmadesse valiti inimesed nii, et kuidas sinu lipik välja näeb, sinna sa lähed. Kahjuks ei sattunud minu rühma väga häid keeleoskajaid, üks oskas natuke inglise keelt, oli vene keele oskaja ning ülejäänud rääkisid ainult läti keelt. Me pidime tegema lipu, oma võistkonna moto ning esitlema seda kõike teistele võistkondadele. Edasi me pidime liikuma Valka linna staadionile, kus tuli võistkonnaga läbida erinevaid takistusi nagu näiteks seinast ülessaamine, tõkkejooks pluss sealt alla ronimine, kanderaamiga jooks, muda /pori sees roomamine, pappkastidega liikumine edasi ning viimasena palgil tasakaalu hoidmine. See kõik toimus kella 22:20 kuni 24:00 vahel. Magama saime kell 1 ning mingitel segastel asjaoludel äratati meid üles kell 2, karjuti läti keeles, aga eestlased jäid uuesti magama ning ei teinud teist nägugi, ainult et uni rikuti ära.
TEINE PÄEV
Kell 9:00 alustasime linnas orienteerumist ning lõpetasime kell 12:00. Me pidime vaatama kaarti ning objektidest pilte. Tõestuseks tuli iga punkti juures teha grupi foto. Orienteerumine toimus Valga ja Valka tuntumatest kohtadest ning objektidest. Pärast oli veel väljas näitus, kus sai näha erinevat sõjatehnikat, sai proovida VR prille ning enesekaitse relvi. Lõpupoole läksime Valka kultuurimajja, kus toimus kontsert. See oli huvitav ning musikaalne. Aga nüüd jõuame kõige igavama osani. Eelnevalt oli palutud inglise keeles diskussiooni ning lubati, aga tuli ikka läti keel. Eestlased ei saanud midagi aru ja kasutasid selle tunni ajal võimalust olla telefonis või kui aku tühi, siis lihtsalt magati, sest eelmise öö kella 2 äratus oli teinud uneaja lühikeseks. Pärast näidati meile BMX trikke, mis oli õnneks huvitavam kui eelmine tegevus. Kõige viimasena läksime tõrvikutega kultuurimajast kalmistule monumendi juurde, kus mälestati sõjas langenuid ning asetati pärjad.
Kokkuvõtteks: Sain kindlasti kogemuse võrra rikkamaks, aga sellise ürituse paremaks korraldamiseks peaksid lätlased tellima inglise keele tõlgi, kuna muidu on väga raske millestki aru saada!
Ander Alliksaar 7.klass
Vaata (Ander Alliksaar)
