VANAVANEMATE PÄEVA TÄHISTAMINE PÜHAJÄRVE KOOLIS
Septembrikuu teisel pühapäeval tähistatakse Eestimaal vanavanemate päeva. Meie koolipere ootas vanavanemaid külla reedel, 13. septembril. Ebausklikele kahtlasena tunduvast kuupäevast hoolimata oli juba koolipäeva eel majja kogunenud päris suur hulk rõõmsameelseid vanavanemaid. Esimese tunni ajal tervitas külalisi koolijuht ning peaasjalikult algklasside lapsed esitasid vanavanematele pühendatud laule, luuletusi ja kandlepalasid. Seejärel oli huvilistel võimalus kooli ÕE presidendi Tuule- Liisi ja direktori juhtimisel minna maja ja kaasaegseid õppemeetodeid tutvustavale ringkäigule. Paljud vanavanematest olid meie koolis esimest korda. Oli ka „vanu kalu“, kuid klassidesse piiluda polnud neilgi varem võimalust olnud.
Järgnevalt toimus kogemuste/mälestuste vahetamine vanavanemate ning õpilaste vahel teemal „21. sajandi kool vs 20. sajandi kool“. Vestlusringi ohjas Tuule- Liis. Vanavanemad meenutasid oma tunde, vahetunde ja vaba aja veetmise võimalusi. Nenditi, et koolielu on paljuski muutunud vabamaks. Küllap tundub tänastele õppuritele ulmelisena vahetundides korrapidaja õpetaja valvsa pilgu all paarikaupa ringiratast jalutamine, nõuded õpilase välimusele: ei mingeid lokke, värvitud juukseid, poistel pikki tukkasid, keelatud olid ehted ja kellelgi polnud luba meikida. Kohustuslik oli kanda koolivormi. Tüdrukutel polnud luba kanda pikki pükse. Kui keegi käsi püksitaskus hoidis, tuli tal enesel taskud kinni õmmelda. Pahandusega vahele jäänud tegelased seisid kas nurgas või jalutajate ringi keskel, kus igaüks võis neile häbihäbi! teha. Kõige kurioossem karistus oli pea paljaks ajamine (!?!). Ja vahet polnud, kas tegu oli poisi või tüdrukuga… Koolitoit ei maitsenud lastele juba eelmisel sajandil ning nii mõnigi sai koolis sööma sunnitud teatud toidust eluaegse vastumeelsuse. Vanavanemad olid üllatunud, et mõningaid lapsi peab õuevahetundi sundima- nende nooruspõlves lausa tormati õue keksu hüppama või palli mängima. Üsna üksmeelselt tõdeti, et lastel on vajaka austusest täiskasvanute (sh õpetajate ) vastu ning muututakse üha mugavamaks ja laisemaks. Aga noorus olla hukas olnud juba nende ajal, seega on ka praegusel põlvkonnal siiski lootust tulevikus hästi hakkama saada.
Vestlusringi jätkuks tutvustasid ÕE liikmed Silver, Paula, Andreas ja Vova vanavanematele kooli noorimate õppurite hulgas populaarset interaktiivset keskkonda Kahoot! Mõni vanavanem tundis end arvutiga tegutsedes kui kala vees, suuremjagu püüdis siiski läpakat lastelastele sülle sokutada.
Päev jätkus õpitubadega. Vanavanemad jagunesid koolipõlve huvide ja õppeainete eelistuste põhjal rühmadeks ning läksid suure saladuskatte all järgmiseks tunniks valmistuma. Naastes kogunesid jällegi saali õpilased ning vanavanemad andsid neile üllatuskontserdi: lauldi, loeti luuletust (juhendaja õp Krista), tantsiti (õp Tiina) ja mängiti isegi kannelt (õp Anneli)! Pärast kontserti kogunes kõik see mees kodundusklassi mekkima suupisteid, mille grupp vanavanemaid olid õpetajate Ailide ning ÕE piigade Hetti- Maarja ja Aneth Kaileeni abiga valmistanud. Vanavanemad jäid päevaga rahule ja lubasid järgmisel aastal kindlasti jälle külla tulla!
Kooli õpilasesindus tänab kõiki esinenud ja abiks olnud õpilasi ja õpetajaid!
ÕE
VAATA (Tiina Kukk) VAATA (Aili Orlikov)
13.septembril tähistasime vanavanemate päeva meie koolis esimest korda. Mina kirjutan ainult sellest, mis toimus esimeses tunnis, teistes üritusega seotud tundides ma ei osalenud. Esimeses tunnis toimus vanavanematele pühendatud kontsert, milles osalesid peamiselt algklassilapsed, mina kuulusin nende erandite hulka. Minu looks oli ,,Rondo piit”, mille autoriks on Koidu Ahk (minu enda õpetaja). See lugu erineb selle poolest, et see pole vanaaegne vaid tänapäevane, erilise rütmikaga kui ka kõlaga. Algklassilapsed esitasid näidendeid, laule, luuletusi. Lisaks on Eestis riiklik tähtpäev, mida tähistatakse septembri teisel pühapäeval. 21. jaanuaril 2010 võttis Riigikogu 81 poolthäälega vastu otsuse lisada vanavanemate päev riiklike pühade hulka. Olen ise ka see aasta vanavanemate päeva puhul esinenud hooldekodus, et tuua rõõmu nendele, kes ei saa seda kogeda.
Kokkuvõttes on väga tore, et meie kool hakkab seda tähistama igal aastal, kuna vanavanemad on üks väga tähtis osa meie ühiskonnas!
Ander Alliksaar
