MITTE KEEGI MEIST POLE UNUSTANUD!

Idee autorid: Mina olen Ander Alliksaar, noorkotkas, kes on aktiivselt tegutsenud 5 aastat Valgamaa malevas noorliikmena ja minu rühmajuht/ema Nadežda Alliksaar, kes on juhatuse liige Otepää naiskodukaitse jaoskonnas. Naiskodukaitses on ta juba tegutsenud 26 aastat.

Kuidas idee tekkis? Eelmisel aastal  käisime emaga Sangaste kalmistul hauaplatsi korrastamas, jalutasime ja vaatasime hauaplaate-kivisid. Silm peatus ühe Peetri Kõivu nimelisel nimetahvlil, kus oli arusaadav, et inimene elas 102 aastat. Kindlasti on ta osalenud Vabadussõjas. Sellest algaski uurimine ehk otsustasime välja selgitada, kes olid selle inimese järeltulijad ning võtsime nendega ühendust. Lõpuks ometi jõudsime otsusele veel leida oma kodukandi kalmistutelt vabadussvõitlejad ja langenuid, kellest veel ajalugu vaikib!

Eluloo Peeter Kõivust saime lahkelt tema poja hr Arvo Kõivu käest.

Kõiv Peeter Karli poeg

Sündis 24.10.1895 Mäeküla Matu talus. Haridust alustas Endu küla koolis. Teenis Vene tsaari sõjaväes Brjanski linnas ohvitseri abilisena. Vabadussõjas osales Paju lahingus, Lätis Võnnu all. Teda on tunnustatud valge tähe ristiga ja kaitseministeeriumi teeneteristiga.

Abiellus Erna  Kallisega, peres kasvas 4 last. Isa andis talle tüki maad ja lina seemet. Kasvatas lina ja müüs selle ära. Saadud raha eest ostis Andele maja. Eelmise Vabariigi ajal pidas Andel poodi.

Pärast töötas kolhoosis põllutöölisena, kui väiksed kolhoosid liideti, oli Bolševiku kolhoosis hobufarmi juhataja ja hiljem töötas Mäekülas kolhoosi brigadirina kuni pensionini. Pensionärina tegeles kodus ajaviiteks pajuvitsadest korvide punumisega ja müüs neid külarahvale. Suri oma kodus 14. veebruaril 1997 ja elas seejuures 102 aastaseks.

Järgmine hauaplats asub Ilmjärve kalmistul. Eluloo Harald-Karl Beitler-Dorchist jagas meiega hr Eero Dorch, koos oma abikaasaga Harald-Karl Beitler-Dorch.

Elias-Antoni poeg
Sündinud: 26. aprill 1900.
Surnud: 13. november 1981.

Harald-Karl sündis Ilmjärve mõisas, kuni Vabariigi väljakuulutamiseni rentisisid vanemad (ema Marie-Loise ja isa Elias-Anton) Ilmjärve mõisa. Haraldi koduseks keeleks oli saksa keel (Haraldi ema oli rahvuselt sakslane ja isa taanlane). 28. dets 1918 võttis Harald-Karl kodutallist hobuse ja läks vabatahtlikuna rindele (ratsa), võitles ratsakahurväelasena. Narva all patareiülemana autasustati vabadussõja ristiga. Koju jõudis 3. jaanuaril 1920 (samal hobusel ratsa). Mõis riigistati, maa jagati. Harald sai mõisa südame, koju jäid elama vanemad. Ostis kõrvalt maad juurde ja rajas uue talu. Abiellus Endla Neskiga, sündis kuus last: viis poega ja üks tütar.

Gunnar (8. nov 1930)
Eero (18. jaan 1933)
Ülo (14. dets 1936)
Mare(4. okt 1938)
Maido (15. nov 1944)
Toomas (24. jaan 1948)

Perekond küüditati, maha jäid Gunnar ja Eero (Gunnarit polnud kodus ja Eero jooksis metsa). Neil õnnestus hankida uued sünnitunnistused Gunnar Dorch ja Eero Dorch nimele (nii on tänaseni), otsiti Beitler-Dorche, ei leitud.

Küüditamise ajaks on märgitud 27. märts 1949 kuni 3. dets 1957. Kohti, kuhu küüditati:

Omski Oblast
Kalatšinski rajoon
Stansina koloonia
Sloi ivanovka

Tagasi Eestisse jõudis Harald 1957. aastal. Tuli Läänemaale Ristile, kus elasid Gunnar ja Eero. Koju ei lubatud tulla. Töötas Risti tehases katlakütjana. 3. aprillil 1970 sai pensionile. Hiljem rajas oma elamise Harjumaale, Jaanika külla. Suri 13. novembril 1981. On maetud tema viimse soovi kohaselt Ilmjärve kalmistule.

Kindlasti on olemas veel hauaplatse, aga tasa sõuad kaugele jõuad. Nii me tegimegi. Saime kokkuleppele hr Arvo Kõivuga ja perekond Dorchiga, et nüüdsest meie ka hoolitseme nende hauaplatside eest. Koristame lehti, istutame lilli, paneme Eesti Vabariigi tähtpäevadel, sünnipäevadel ning surma-aastapäevadel küünlaid põlema Naiskodukaitsjate ja Noorkotkaste poolt.

Juba eelmisest aastast märkisime sini-must-valge lintidega kahte Vabadusvõitlejate hauaplatsi.

Meie poolt suur kummardus, tänusõnad hr Arvo Kõivule ja perekond Dorchile lahkelt jagatud info ja koostöö eest!

Samas on meil plaanis veel uurida meie kodukandi vabadusvõitlejate elulugusid.

Lubame, et mina Ander Alliksaar Valgamaa, Pühajärve rühma noorkotkas ja mina Nadežda Alliksaar selle rühmajuht peame oma sõna ja teeme kõik, mis meist sõltub!

Tekst ja fotod Peeter Kõiv Harald-Karl Dorch
Ander Alliksaar ja Nadežda Alliksaar