MEEDIAKUU LASTEAIAS
Pühajärve Põhikool-lasteaias on sellel õppeaastal läbivaks teemaks meedia. Meedial on tänapäeval ka laste elus oluline koht ja seda vältida pole võimalik. Meediakanalitest kuuldu-nähtu ilmub laste mängudesse, kõnesse ja suhetesse. Meie ülesanne on õpetada meediat mõistma ja sellega toime tulema.
November oli lasteaias kuulutatud meediakuuks ja esmalt tutvusid lapsed trükimeediaga. Ajalehed ja ajakirjad on kaks olulist trükikandja vormi ja et neid oma silmaga näha ja käega katsuda, külastasime kaks korda Pühajärve raamatukogu. Raamatukoguhoidja Ly oli meile välja pannud mitmesuguseid ajakirju ja ajalehti. Vaatasime, mille poolest need erinevad. Meie raamatukogus käib umbes 30 ajakirja ja 10 ajalehte. Arutlesime ka selle üle, miks pole võimalik igaühel kõiki ajakirju ja ajalehti koju tellida, vaid nende lugemiseks tuleb raamatukogu abi kasutada. Vaatasime, millistelt elualadelt meie raamatukogus ajakirju on. Loetelu läheks päris pikale: teadus, tehnika, ajalugu, tervis, sport, aiandus, pere-kodu jne. Ajakiri ilmub tavaliselt kord kuus, mõned ka kord nädalas. Harilikult on neis pikemad artiklid mitmesugustel teemadel. Hea meel oli lastelt kuulda, et kodudes loetakse ajakirju Pere ja Kodu, Maakodu, Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu. Lähemalt tutvusime lasteajakirjaga Täheke. Kuulasime sealt jutte, luuletusi ja nalju. Tore, et mitmes peres on ka Täheke lapsele tellitud.
Teisel korral saime rohkem teada ajalehtedest. Lapsed näitasid ja rääkisid, milliseid ajalehti neil kodus käib ning kes neid loeb. Ajalehed on sisult mitmekülgsemad, kirjutavad enamasti maailma hetkeuudistest, tavaliselt viimase 24 tunni jooksul aset leidnust. Sealsed artiklid on lühikesed ja igas vanuses ning erinevate huvidega inimestele. Enamus ajalehti ilmub iga päev, välja arvatud pühapäeval, kuid mõned ka kord nädalas. Selle järgi võib neid liigitada päeva- ja nädalalehtedeks. Vaatasime lähemalt kohalikku vallalehte Otepää Teataja. Inimesi huvitab ikka see, mis nende lähiümbruses toimub. Raamatukoguhoidja tutvustas mida kajastatakse ja kes vallalehte kirjutavad. Leidsime ka artikleid meie kooli ja lasteaia elust. Siinkohal täname meeldiva koostöö eest Pühajärve raamatukoguhoidjat Ly Haavistet.
Reklaami maagiat, mille võrku juba ka päris väikesed lapsed sattuvad, on tundnud iga täiskasvanu. Sotsiaalmeedia tulekuga on reklaam võtmas uut ja teistsugust kuju. Vaatasime lastega erinevaid reklaame ja arutlesime, mis on reklaami eesmärk, mida ja kellele reklaamitakse.
Ühel päeval asusid lapsed ise ajalehte koostama. Oma ajalehe tegemine on iga ajakirjaniku unistus. Iga laps sai olla ajakirjanik, toimetaja, fotograaf jne. Lapsed valisid ajalehe jaoks lugusid, pilte, kuulutusi ja reklaame. Poistele meeldis tööriistade kataloog. Seda sirvides läks aruteluks, kellel missugune tööriist kodus on. Armin valis tööriistad, mida neil veel ei ole, et oma ajalehes just selliseid reklaamida. Ats valis esiuudiseks päevakajalise viirusega seonduva teema, mis meeldis talle nõnda, et juttu jagus ka järgmisele leheküljele. Samuil oli väga põhjalik. Ta jälgis ka teisi toimetajaid, kogus üksikasjalikult materjali, et tema ajaleht oleks omanäoline. Marko leidis, et ajalehe vahele sobiks ka üllatus lugejale. Ta meisterdas pildile tasku, milles peitus foto. Pärt Meelis uuris erinevaid väljaandeid ning valis uudiseid Eestist ja välismaalt. Ja muidugi tööriistareklaami. Hõbe Mari arvas, et ilmateade ei pea olema tagumisel leheküljel, vaid kindlasti esilehel koos illustreeriva pildiga. Eliise Noora valis oma lugudele lisaks kaunid loodusfotod. Reno ja Villi avaldasid uudiseid mitmest valdkonnast. Villi väljaandest ei puudunud ka kuulutused ega väike südamik luuletus. Freddi töö oli kiire ja korralik. Poiss teadis täpselt, milline üks ajaleht peab välja nägema.
Kuu lõpus külastasime Trüki- ja Paberikunstikeskust. Osalesime haridusprogrammi muuseumitunnis “Kõik trükkalid lugema”. Lapsed said teada, mis on muuseum ja kuidas see toimib. Vaatasime, mis on trükkimine ja proovisime ka ise trükkimist. Osalesime tähekaartide valmistamises, mille abil saavad tublid trükkalid ise lasteaias lugemist ja kirjutamist õppida. Iga laps sai valida tähe ning selle juurde antud tähega algava templi. Seejärel valis ta värvi, rullis templi värviga ning asetas kaardi täpselt templile. Nüüd läks pisut jõudugi vaja, sest trükipressi pidi vajutama ja rullima. See oli kindlasti meeldiv ja omapärane kogemus. Lastele räägiti paberi ajaloost ja näidati erinevaid materjale, millest paberit valmistada saab. Saime teada, et enne trükikunsti leiutamist kirjutati raamatuid käsitsi. Nägime, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge laotakse ja sellega paberile trükk tehakse, seejärel tähed taas lahti võetakse ja neist uus lehekülg laotakse. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus, sest raamatute hulk suurenes ja koos nendega ka teadmised.
Kevadel toimuval järgmisel meediakuul tutvume põhjalikumalt televisiooni, raadio, digimeedia ja palju muuga. Keegi meist pole ilmselt kunagi nii meediapädev, et enam arenguruumi poleks. See on elukestev protsess.
Taivi Rästas
VAATA
