TÕUKEKELGU MATK PÜHAJÄRVEL

Päike paistis ja oli ilus ilm. Pühajärve jää oli saanud endale lumise katte. Selline ilm sobis matkaks hästi.

Alustasime matka Pühajärve hotelli juurest. Sealt laenutasime tõukekelgud. Enne teele asumist näidati, kuidas peab tõukekelguga sõitma, et sa kellegile otsa ei sõidaks ja maha ei kukuks. Kui kõigil olid kelgud käes ja parajaks sätitud, võiski matk alata.

Kaasa tuli Margit, kes tegi meile ühe mängu. Kaasa oli tal võetud loomanahad ja kaardid, millel olid loomapildid ja sa pidid panema pildi õigele nahale. Õppisin tundma kopra, saarma, mingi ja metsnugise nahku.

Saime teada, et Pühajärv on armastatud maalimiskoht ja nägime üht Konrad Mäe Pühajärvest maalitud maali. Käisime Kloostrisaarel, millel legendi järgi oli olnud kunagi klooster. Saar oli täis metsa ja vanu puid. Üks puu oli umbes nelisada aastat vana ja selle ümber mahtus viis inimest.

 Oligi aeg tagasi sõitma hakata. Sõitsime üle järve kõige sügavamast kohast, mis oli kaheksa ja pool meetrit sügav. Kui kallas paistis, sai sõita nii kiiresti kui jõudu lükata veel oli.

Oli väga tore klassiga tõukekelkuga sõitmas käia!

Lenna Mari Kangur 4. klass
VAATA (Pille Kangur)

MINU ESIMENE TÕUKEKELGU MATK

Oli üks karge ja päikeseline talvepäev. Selleks kauniks päevaks oli meil koos klassikaaslaste ja õpetajaga planeeritud tõukekelgu matk Pühajärvel. Sinna sõidutasid meid mõned vanemad ja õpetajad. Jõudsime kohale ning matk võiski alata.

Selle jaoks, et kõik matkal sujuks, räägiti üle kelgu kasutamise reeglid. Meile õpetati, kuidas pidurdada ja kui suurt vahet tuleb hoida, et õnnetusi ei juhtuks. Samuti hoiatati meid, et me ei läheks kalapüügiaukude või nõrga jää lähedale. Minul ja sõpradel aidati kelgud parajaks reguleerida ning sõit algaski. Nägime matka jooksul kauneid saari. Ühel neist nimega Kloostrisaar isegi käisime. Seal olid suured ja paksud iidsed tammed. Samuti oli maas palju leherisu, millest kõduneb uus muld. Seal saarel on käidud juba ülimalt ammu.

Pika peale hakkas hõõguva päikese käes kelgutades täitsa palav. Kelkudega sõitsime kokku peaaegu 6 kilomeetrit. See oli minu jaoks üsna väsitav, kuid väga vahva. Vahepeal peatusime ja mängisime mängu, kus pidi ära arvama looma nahku ning panema lipiku õige naha juurde. Samuti maitsesime ka sooja jooki.  

Minu jaoks oli see teadmisterohke ja huvitav elamus. Sõpradele meeldis matk samuti väga. Lõpuks tänasime giidi ägeda päeva eest ja sõitsime kooli juurde tagasi. See päev jääb mulle kindlasti pikaks ajaks meelde!

Blanka Treufeldt
Pühajärve Põhikool 4. klass