PÄRANDIVADERID

1.oktoobril suundusid 23 Pühajärve kooli 7.-9. kl tegusat noort pärandivaderit Ilmjärvele, et üheskoos talgute korras anda oma panus  kohaliku muinsuskaitse all oleva  kalmistu korrastamiseks. Pärandivaderid on hakkajad kooliõpilased, kes õpivad tundma, väärtustavad ja korrastavad kohaliku kultuuriajaloo ja kultuurmaastiku tähendusrikkaid objekte. Sel aastal on projekti eesmärgiks teha Eesti Vabariigi sünnipäevaks laste ja noorte ühisjõul üks väärikas kingitus ning tähistada Euroopa kultuuripärandiaastat 2018.

Meid võttis vastu kalmistuvaht Merike Naruski, kes  juhatas elevil seltskonna Ilmjärve kirikusse. Saime teada, et esimene, väike viie torniga puust õigeusu kirik ehitati lmjärve kroonumõisa maa-alale  aastal 1848. Koguduse liikmeid oli selleks ajaks üle 3000. Aasta hiljem õnnistati kiriku juures sisse ka surnuaed. Kirik jäi aga peagi kitsaks  ning uus maakivist tellisääristega kirik ehitati 1873. a. Pärast II maailmaõda ning nõukogude võimu ajal jäi kirik hooletusse ning endisest suurest kogudusest jäid järele vaid riismed. Ilmjärve kirik on seepärast omapärane, et  vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on see arhitektuuriliselt autentsena säilinud.  Nüüdseks on kirik saanud uue katuse ja tasapisi püütakse kirikut korrastada ka seestpoolt. Teenistusi peetakse harva, kuid kogudus on siiski tegus.

Pärast lühikest ülevaadet kiriku ajaloost seadsime sammud kalmistule ning peatusime enne tööle asumist praeguse  magusatööstuse Kalev eelkäijate, toona šokolaadivabriku Kawe loojate ning omanike vendade Karl ja Kolla Wellneri haual. (Kawe- lühend nimest Karl Wellner). Enamusele tuli üllatusena, et niivõrd suure ettevõtte asutajad on pärit Sangaste mailt Restu-Madise talust. Süütasime mälestusküünla ning seejärel asusime tööle.

Ühtäkki oli vaikne ja inimtühi kalmistu täis innukalt rehitsevaid noori. Alustasime nn vanast surnuaiast, kus paljud kalmud on omaste puudumise tõttu hooletusse jäänud. Igaühele jätkus tegevust- kes riisus, kes laadis saagi hiiglaslikesse kottidesse ning usinad vedajad kärutasid lehehunnikud kogumispaikadesse. Kogusime kokku ka tuule laiali pillutatud küünlatopsid. Pärast paaritunnist tööd oli päris suur osa kalmistust saanud uue ilme. Süütasime koos heade soovidega lahkunute mälestuseks küünlad.

Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Töö lõppedes maitses piknikukraam hea. Tänasime kalmistuvaht Merikest juhendamise ning ajaloolise ülevaate eest ning lubasime kindlasti  kevadel appi tulla. Puud ju alles lehes … Olime tänulikud ka ilmataadile, kes kahe väga külma ja vihmase sügispäeva vahele justkui meie jaoks tellitult ilusa ning päikest täis ilma kinkis. Ju sai meie isetu ettevõtmine soositud.

Aitäh tublidele pärandivaderitele! Oleme teie üle uhked!

Projekti koostööpartnerid on Muinsuskaitseamet, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ning Teeme Ära!; toetajad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Pärandivadereid toetasid nõu ja jõuga õpetajad Janika, Tiina ja Peeter

Vaata pilte (Janika Kilk, Tiina Kukk)