LASTEAED KÜLASTAS JÕULUPROGRAMMI
Igaüks teab, et päkapikud on olemas, sest jõulude ajal on märgata nende väikeseid imetegusid ja vahel ka imepisikesi jalajälgi. Vahetult enne jõule külastasime programmi “Metsapäkapikkude elust” Tartu Mänguasjamuuseumis. Muuseumis räägiti päkapikkudest-neist metsades ja mõnikord majadeski öösiti akeldavatest väikestest olendeist. Saime teada, kuidas päkapikud elavad ja kuidas nad hakkama saavad. Kas teie teate, kuidas kasvavad päkapikulapsed suureks ja miks päkapikud meie eest peidavad? Kuulsime palju põnevaid asju päkapikkude elust! Metsapäkapikk on tõenäoliselt kõige levinum päkapikuliik. Tegelikult kinnitada seda siiski ei saa, sest inimestele nad end kuigi meeleldi ei näita. Neil on lugematu hulk peitupugemise viise. Nad elavad vanade jändrike puude all. Välimuselt on nad kõige tavalisemad päkapikud. Pikkadel rännakutel võib päkapikk liikuda nii kärmelt, et oma vaenlase kaugele maha jätab. Päkapiku jalajäljed on kergesti äratuntavad, kui need vaid üles leida. Nii nagu paljud loomad, „näeb“ ka päkapikk suuremat osa maailmast ninaga. Päkapikk haistab 19 korda paremini kui inimene. Päkapikkudel on suurepärane orienteerumisvõime. Kompassi nad ei kasuta. Kui aga päkapikk saab kompassi kingituseks, riputab ta selle kaunistuseks elutoa seinale. Päkapikkudel on oma salajane kosmilistel võngetel põhinev ajaarvamismeetod. Aega arvestavad nad meiega ühtemoodi. Osal neist on hõbedased ja teistel kuldsed taskukellad, kuid kindlasti on kõigil päkapikkudel kodus käokell.
Õnnelik on see inimene, kes näeb päkapikke ja kellele päkapikud end näitavad. Kui inimese meel on rahulik ja tasakaalus, tulevad nad kindlasti tema juurde ja hakkavad rääkima. Inimene peab siis kõigepealt laskma päkapikul endale silma vaadata. Nende pilk ulatub välisest kihist sügavamale, raskusteta näevad nad inimese tõelist mina ning kui see on inetu ja eemaletõukav, siis selle inimese juurde nad enam ei naase.
Päkapikud kõike näevad, Päkapikud kõike teavad …
Projekti toetasid Otepää Vallavalitsus ja Pühajärve Põhikool.
Taivi Rästas
