KARILATSIS JÕULUSOKKI OTSIMAS
Napilt enne igasuguseid seltskondlikke koosviibimisi keelavat aega saime algklasside laste ning lasteaia vanema rühma vaprakestega ära käidud Karilatsi Vabaõhumuuseumis. Jõulude ootamine on Karilatsi Vabaõhumuuseumis iga-aastane traditsioon. Sel advendiajal olid nad pisut hädas, sest nende jõulusokk (sokk, soki, sokki) oli suvega kaotsi läinud. Meie olime igati valmis neid abistama ning kaotsi läinud soki üles otsima.
Meid võttis vastu lahke pererahvas. Otsingu käigus saime teada palju huvitavat vana aja jõulukommetest. Kas teate, miks just kuusest sai jõulupuu või miks peab alati taskus olema vähemalt kolm senti? Meie nüüd teame … 🙂
Mängisime vanu traditsioonilisi jõulumänge, katsusime rammu kaikavedamises, laulsime ja lugesime vana aja luuletusi. Iga klass valas ka õnnetina. Kohtusime „vanaaegse jõulumehega“, kes erines oma riietuse kui ka takust habemega tänapäevastest klanitud jõuluvanadest omajagu.
Mida arvasid käigust sokiotsijad ise?
„ Mulle meeldis jõulusokk (loe: sokk, soku, sokku). Meeldis kadunud jõulusokki otsida. Lõpuks oli see hiigelsuur!“ (Carmen)
„Vanal ajal ei toodud kuuske tuppa ega ei pandud sellele ehteid. Toodi põhku ja oksi. Oksad kaunistati värviliste lõngajuppidega. Meie saime põhus möllata ja vägikaigast vedada“ (Mihkel Mati)
„Mulle meeldis rebaselõksu mäng. Mina lõksu ei jäänud. Peremees rääkis juttu poisist, kes oleks saanud nõiutud linna päästa, aga ei raatsinud viimast kopikat ära raisata.“ (Gervin Gregor)
„Mulle meeldis vaadata, kuidas tina sulas, ja pärast tulid ägedad kujud.“ (Olivia)
„Mulle meeldis ka lõkke ääres olla, kui tina sulatati.“(Sander E.)
„ Seal oli lahe jõulusokk (soku, sokku) ja see oli ka tore, et saime ise jõulusokki kaunistada“. (Lenna Jete)
„Põnev oli kuulata tinavalamise ajal juttu, mis räägiti, ja pärast tinakuju uurida.“ (Tuul)
„Lahe oli kaunistada jõulusokki.“ (Marleen)
VAATA (Tiina Kukk)
