„TERE, KOOL!“ MATK

„TERE, KOOL!“ MATK

3.  septembril toimus Pühajärve Põhikooli õpilastel “Tere, kool!” matk. Hommikul kell 8.30 koguneti kooli ette rivisse ning räägiti ees olevast päevast. Saime teada oma matka läbikäimispunktid.

Kõige pikema teekonna läbijad olid 7.-9. klassi õpilased. Nad käisid Meegastes, dendropargis, Emalättel, Lutsul ja Madsal. Nooremad kõndisid aga vähem.

Meegaste talus uurisime kaunist maastikku ning meile räägiti selle ajaloost. Dendropargis näidati palju huvitavaid taimi ning pärast pakuti ka viinamarju ja mustikaid. Emalätte allikast saime juua uskumuse kohaselt õnne toovat vett. Lutsul uurisid paljud õpilased silla alust, kuhu oli seatud pink ümber voolava vee. Madsale jõudnud, sõime sooja hernesuppi ja kohupiima moosiga. Jutustati ka skulptor Ferdinand Sannamehest.

Tagasi kooli jõudes olid mitmed väga väsinud. Siiski oli see matk väga õpetlik ja huvitav.

Liisi Prans

Vaata (Karin Järv)
Vaata (Pille Kangur)

4.-6. klass

Neljapäeval, 3. septembril toimus taas traditsiooniline „TERE, KOOL!“ matk. Kõigepealt kogunesime kõik kooli ette, kus toimus rivistus ning matkainfo edastamine, misjärel suundusime bussidesse, et võtta suund mitte väga kaugele, täpsemalt Arula külla.

Esimene sihtpunkt oli Emaläte. Seal ootas meid kohtumine kohaliku külamehega, kes jutustas meile Emalättest. Saime teada, et Arula Emaläte on Emajõe alguseks. Seal oli ka laud, mille peal oli puust rebane, kelle ülesandeks on valvata  allikat. Selgus ka, et külarahvas käis sealt vett toomas. Ka meil oli võimalik seal allikavett juua. Emalätte ajalooline nimi on olnud immuta läte. Emaläte on väike tiigike, mille kõige sügavam koht on 47 cm. Allika põhi on pruunikas ja mudane. Emalättelt edasi jalutasime Rebase tallu.

Rebase talus oli palju taimi, selliseid, mida keegi ei olnud varem kohanud. Meie giidiks oli üks tore mees, kes rääkis ja näitas, kuidas istutada ronitaime. Ka õpilased said istutamisele kaasa aidata. Giid viis oma aias läbi n-ö tuuri, näitas aretatud taimi nagu ronikirss, vähemalt sentimeetripikkuste okastega põõsast ja valgete laikudega mustsõstart. Kõige lõpus saime maitsta viinamarju. Lisaks pidime ära arvama, kuidas teha vahet mustsõstra ja punase sõstra lehe vahel.

Edasi matkasime Lutsu tallu. Seal võttis meid vastu taluperenaine. Ta rääkis meile huvitavaid asju Arula küla ajaloo kohta. Nimelt saab küla sel aastal 600-aastaseks. Arula külast on leitud viikingite-aegne sõrmus. Ja külast on pärit tuntud kirjanik Mats Traat.

Lutsu talust jätkus meie matk Madsale. Seal saime süüa hernesuppi ja magustoitu ning juua mahla. Tegu oli huvitava ja toreda matkaga.

6. klass

Vaata (Janika Kilk)