KIVI UPUTAMINE
SEINAMAALING
MATK “TERE KOOL”
FOTOPROJEKT
KIVI UPUTAMINE [Tagasi üles]
Nii nimetatakse meie koolis lõpuaktuse üht osa. See on meie kooli traditsioon, mis kujunes peaaegu pool sajandit tagasi. Kuna mina olin selle traditsiooni sünni juures, siis annan alljärgnevalt sellest väikese ülevaate.
1952/53. õppeaastal oli 7.klassi juhataja õpetaja Ilmar Palmet. Ta oli kehalise kasvatuse ja inglise keele õpetaja, oli õpilaste poolt väga hinnatud, sest oli suure huumorimeelega, armastas õpilastega tegeleda ka väljaspool õppetunde ja õpetas nendele palju huvitavat ja isegi vempe. Kooli lõpuaktuse kavandamisel rääkis ta kaasõpetajatele ja enda klassi õpilastele, et teeme natuke nalja ka. Kooli lõpetamisel võiks teha midagi eriti meeldejäävat. Nii otsustatigi!
Lõpuaktusel, peale tunnistuste kätteandmist, tervitusi ja õpilaste ettekandeid, kui olid ka pildid tehtud, kogunes kogu aktuse rahvas kooli õue rongkäiguks. Rongkäigu ette asus Pühajärve puhkpilliorkester, seejärel lõpetanud kanderaamiga, millel asus parajalt kopsakas kivi, mis oli ehitud lillepärjaga ja lilledega, edasi asusid rongkäiku ülejäänud aktusel osalejad. Orkestri marsiviiside saatel suunduti Pühajärve äärde, klassijuhataja poolt varem kindlaksmääratud paika. Lõpuklassi poisid võtsid kivi sülle ja viisid vette, tütarlapsed toimetasid kivile järele lilled ja pärja Seejärel läksid vette järgmise õppeaasta 7.klassi poisid ja tõid kivi välja. Kivi asetati taas kanderaamile ja tagasi kandsid kivi selle klassi õpilased.Kogu tegevus toimus puhkpilli orkestrihelide saatel. Aastakümnete vältel on traditsioonilene “kivi viimine” jäänud põhiliselt samaks, kuid on mõnevõrra täienenud ja muutunud. Kuna esialgne koht järve ääres oli soine ja raskesti juurdepääsetav, leiti juba järgmisel aastal sobivam koht, mis asub Emajõe alguse lähedal, tibatillukesel künkal, mis suurvee aegu on Pühajärve pisim saar. Samas on see koht koolile lähim supluskoht. Kohta hakati nimetama “Meie rand”. Tänapäeval on selle ametlik nimi “Kooli rand”. Koolirahvale on ta ikka Meie rand. Seda saart lahutab kaldast madal sooriba, millest aastakümneid tagasi ehitati üle sild. Tänaseks päevaks on looduskaitse poolt antud sellele kohale uus kaasaegne kujundus ja parandatud juurdepääsu.
Paari aasta pärast peale esimest kivi viimist hakati igal aastal, peale kivi tagasi toomist, sellele sisse raiuma aastaarvu ja lennu järjekorra numbrit, seda tegid lõpuklassi õpilased. Kivile leiti koolimaja õues kindel ja auväärne koht. Kui esimese kivi pind sai täis, võeti kasutusele sellega sarnane kivi. Kolmanda kiviga alustasid õpilased, kes lõpetasid kooli juba uues koolimajas. Tänapäeval võtab iga lõpuklass kivi viimiseks uue kivi.
Aastate vältel on traditsioon rikastunud veel mitmeti, tänu klassijuhatajate ja õpilastele. Rongkäik hakkas liikuma ühislaulu saatel, kui orekester ei saanud enam kaasa käia mõne liikme kõrge ea või haiguse tõttu, enne kivi vette viimist laususid viijad tänusõnu õpetajatele, koolile, Pühajärve vetevaimule, kivi väljatoojate nimel esines selle klassi õpilane, kivi vetteviimise ajal lauldi ühislaulu või laulis lõpetanute klass, väljatoomisel laulis väljatoojate klass. Mõnikord ei tuldud tagasi järve äärest organiseeritult Mõni klass ja klassjuhataja pidas kivi meeles ka muude sündmuste ja klassi toimingute ajal. Sellest meie kooli traditsioonist on kirjutatud paaril korral ka ajakirjanduses. Autorid on nimetanud seda kivi Vaevakiviks, Murekiviks ja teguvust kivi uputamiseks. Kord toimus ka tõesti kivi uputamine. Konfliktse lõpuklassi poisid viisid kivi hästi sügavale ja trampisid ta jalgadega põhjamutta. Väljatoojad ei leidnud kivi kätte. Ei leidnud ka kiviviijad! Leinameeleolus naasti koolimajja. Lõpupäev oli rikutud. Kivi jäi vetevaimu hoole alla. Õnneks ainult ajutiselt!.Sest suvel tulid süüdlased koolimajja ja palusid luba kivi üles otsida ja tekst sisse raiuda. See juhtum põhjustas traditsiooni rikastamise ja täpsustamise. Edaspidi viidi kivi järve äärde, et seda vette kasta eesmärgiga, anda möödunud kooliaastate koolimured Pühajärve vetevaimule. Nimetatud täiendused ja muudatused andsid võimaluse rituaali teostada ka halva ilmaga ja külmaga. Ja koolirahvas ning lastevanemad räägivad ikka kivi viimisest. Nii nagu siis, kui kõik algas!
Mõned seni elluviimata mõtted tulevastele kivi viijatele. Oleks kena kui koolipere suudaks täpsustada rituaali kindlate lausumiste ja lauludega. Tore oleks luua kivi laul. Mõjus oleks ka kivi kasutamine kindlaksmääratud ettevõtmiste käigus. Auväärsem võiks olla ka kõikide kivide asukoht koolimaja juures. Kivide ümbrust võiks kaunistada lilled, kividel võikas olla kindel paigutus looduslikest materjalist alusel. Ja kindlasti peaks ka tagasitulek järve äärest toimuma lauluga ja üheskoos!
Manivalde Kutsar
Pühajärve kooli peakoolmeister aastatel 1952-1987
SEINAMAALING [Tagasi üles]
MINU tulek ja minek
MINU jälgi täis rajad
MINU hingust täis majad ja aastaajad
MINU tulek ja minek
Viiv RUUMIS ja AJAS
(Aino Saadik)
Nendes luuleridades on olemas meie kooli põhiülesanne: tagada iga õpilase isiksuse areng koos tema loovuse väärilise kajastamisega.
Traditsioonid kujundavad kooli näo. Meie koolil on palju tavaks saanud ettevõtmisi ja üritusi: üle aasta ilmuv almanahh, õpilastetööde näitused, jõulu -ja kevadpidu, matkalaager “Tere, kool”, 9. klassi õpilaste kevadine “seinamaaling”, konkursid, rühmatööde tutvustused kooliperele, uue koolimaja sünnipäevade tähistamine, lõpupäeval “kivi uputamine”, oma kooli õpilaspäevik jne. Kõik see kannab ühte eesmärki: aidata igati kaasa õpilaste enesehinnangu ja -teadvuse kujundamisele.
Iga lapse osa koolielus on märkimisväärne, sest tulijat kiputakse iseloomustama välimuse põhjal, minejat kindlasti tegude põhjal.
Mõni traditsioon on saanud alguse juhusest, kuid see areneb edasi ja rõõmustab koolipere igat liiget. Lühidalt peatuksin 9. klassi õpilaste “seinamaalingu” tekkelool.
17. veebruaril 1998 avati kooli arvutiklass, mis ehitati kokku kahest klassiruumist. Kuna koridori avanes nüüd kaks ust, tuli ühele neist leida sobiv kate. Lõpuklassis oli tollal viis noormeest, hüüdnimedeks Lego, Dolly, Mõmmi, Maša ja Nuut. Nemad jäädvustasidki esimesena end seinale. 27. mail võeti lõpetajate kollektiivne “kunstiteos” üksmeelse heakskiiduga vastu ning järgnevate aastate maikuul on olnud koolipere ootusärevuses: milline näeb seekord välja lõpetajate viimane “kodutöö”?
Iga seinamaaling on olnud omanäoline, rõõmus ja peidetud sõnumiga loovtöö. Olen koolimaja tutvustades tihti seisnud värvikireva seina ees ja meenutanud meie kooli vahvaid tüdrukuid ja poisse, tundes heameelt, et pildisein ei lase kustuda mälestustel, mis on seotud meie kooli õpilaste koolilugudega.
On tore, et meie lastes peitub loomingusäde. Jäägu see püsima ka edaspidi!
Miia Pallase
Pühajärve Põhikooli direktor
MATK “TERE KOOL” [Tagasi üles]
Igal sügisel, kui õpilased kooli tulevad, toimub kohe kooliaasta alguses kaks suuremat üritust. Nendest üks on traditsiooniline igaaastane matk “Tere kool”. Tavaliselt toimub see esimesel või teisel õppenädalal. Toimumiskoht on peaaegu igal aastal erinev. Matk on kahepäevane, õpetajad ja õpilased ööbivad telkides, korraldatakse võistlusi ja mänge.
FOTOPROJEKT [Tagasi üles]
Igal kevadel avavad 9.klassi lõpetajad fotonäituse, mis tutvustab neid endid. Iga lõpetaja vormistab enda fotod ja kirjutab juurde tekstid. Fotod on väga isiklikud ja avavad vaatajale inimese sisemaailma ning pildikese tema väljakujunenud maailmavaatest.
Piltidest:
Ise olen hea, aga see loom…, kas sul on vahel tunne, et sind on kaks? Üks on hea ja teine halb ja mõnikord pead sa endaga sisemist sõnasõda ja ei tea, kumba Mina kuulata? See on täiesti loomulik ja seda tuleb võtta kui huvitavat vaidlust huvitava inimesega Esita endale küsimusi ja püüa end vaadata kõrvalt, analüüsi. Keegi pole meist täiuslik ja see erinevus teebki ju Sinu elu ning suhted huvitavaks. Võib-olla hakkad läbi enda tundmise paremini ka teisi mõistma. Samuti on vaja vaadata loodust ja püüda näidata seda teistele läbi enda silmade.
Päevikukujundus
Järgmise õppeaasta päeviku kujundavad meie koolis 8.klassid. Päevik on klassi nägu ja tegu. Grupitööna valmib idee ja teostus, õpetaja annab sellele trükivalmiduse arvuti abiga.
Iga-aastased õpilastööde näitused
Igal aastal kahel korral, jõulude ajal ning kevadel, valmib kogu kooli koostöös õpilasnäitus.
